1Kogudusevanemaid teie seas ma nüüd manitsen kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja, kes ka olen tulevase au osaline, mis peab ilmuma: 2hoidke teile hoida antud Jumala karja mitte sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi, mitte alatu kasu tõttu, vaid innust, 3mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks; 4siis te saate, kui Ülimkarjane ilmub, närtsimatu aupärja!

5Samuti teie, nooremad, alistuge vanemaile ja riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele Ta annab armu!”

6Siis alanduge Jumala vägeva käe alla, et Ta teid ülendaks omal ajal! 7Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! 8Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata! 9Tema vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda.

10Aga kõige armu Jumal Ise, Kes meid on kutsunud Oma igavesse ausse Kristuses, võtku teid, kui te pisut olete kannatanud, valmistada, kinnitada, teha tugevaks ja rajada! 11Tema päralt on võimus ajastute ajastuteni! Aamen.

12Silvaanuse, minu arvates ustava venna kaudu olen teile lühidalt kirjutanud, manitsedes ja tunnistades, et see on tõeline Jumala arm, milles te olete. 13Teid tervitab kaasvalitud kogudus Baabülonis ja Markus, mu poeg. 14Tervitage üksteist armastuse suudlusega! Rahu teile kõikidele, kes olete Kristuses!