1Kust tõusevad võitlemised ja kust tülid teie seas? Kas mitte sealt, teie himudest, mis sõdivad teie liikmetes? 2Te himustate ja teil siiski ei ole; te tapate ja kadestate ega või midagi saavutada; te tülitsete ja sõdite. Teil ei ole, sest te ei palu. 3Te palute ja ei saa, sest te palute pahasti, tahtes seda kulutada oma himudes. 4Te abielurikkujad, eks te tea, et maailma sõprus on vaen Jumala vastu? Kes nüüd tahab olla maailma sõber, see saab Jumala vaenlaseks. 5Või arvate, et Kiri asjata ütleb: „Kadeduseni ta himustab vaimu, kes meis elab”? 6Aga ta annab veel suuremat armu; sellepärast Kiri ütleb: „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele Ta annab armu.”

7Siis alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest. 8Tulge Jumala ligi, siis Tema tuleb teie ligi! Puhastage käed, te patused, ja kasige südamed, te kaksipidi mõtlejad! 9Tundke ära oma viletsus ja leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja teie rõõm tusaks! 10Alanduge Issanda ette, siis Ta ülendab teid!

11Ärge rääkige, vennad, paha üksteisest! Kes vennast räägib paha ja mõistab kohut venna üle, see räägib paha käsuõpetusest ja mõistab kohut käsuõpetuse üle. Aga kui sa mõistad kohut käsuõpetuse üle, siis sa ei ole käsutäitja, vaid kohtumõistja. 12Üks on Käsuandja ja Kohtumõistja, Kes võib teha õndsaks ja panna hukka; aga kes oled sina, kes mõistad kohut ligimese üle?

13Kuulge nüüd, kes ütlete: „Täna või homme me läheme sinna linna ja viibime seal aasta ja kaupleme ning saavutame kasu!” — 14teie, kes ei teagi, missugune on homme teie elu; sest te olete suits, mida pisut aega nähakse ja mis siis haihtub — 15selle asemel et öelda: „Kui Issand tahab ja me elame, siis teeme seda või teist!” 16Ent nüüd te kiitlete oma hooplemisega. Kõik niisugune kiitlemine on paha. 17Kes siis mõistab teha head ja ei tee seda, sellele on see patuks!