1Pärast seda määras Issand teised seitsekümmend ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu Ta ise m 2Ja Ta ütles neile: „L 3Minge! Vaata, ma läkitan teid kui tallesid huntide keskele! 4Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja teel ärge kedagi teretage. 5Kuhu majasse te aga iganes sisse lähete, seal ütelge esiti: „Rahu olgu sellele kojale!” 6Ja kui iganes seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal; aga kui mitte, siis tuleb rahu tagasi teie peale. 7Aga sinna majasse jääge, sööge ja jooge, mis neil on, sest töötegija on oma palga väärt; ärge käige ühest majast teise. 8Ja kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu v 9ja tehke selle paiga haiged terveks ja ütlege neile: Jumala Riik on teie lähedal! 10Aga kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu ei v 11Tolmugi, mis teie linnast on hakanud meie jalgade kulge, me pühime ära teile; ometi teadke, et Jumala Riik on lähedal! 12Ma ütlen teile, et Soodomal on sel päeval H

13Häda sulle, Korasin, häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammu kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt! 14Ometi peab Tüürosel ja Siidonil olema kohtus h 15Ja sina, Kapernaum, eks sa olnud ülendatud taevani? Sind t

16Kes teid kuuleb, see kuuleb Mind, ja kes teid hülgab, see hülgab Mind; aga kes hülgab Mind, see hülgab Selle, Kes Mind on läkitanud!”

17Siis need seitsekümmend tulid tagasi r 18Aga Ta ütles neile: „Ma nägin saatana nagu välgu taevast maha langevat! 19Vaata, Ma olen annud teile meelevalla astuda madude ja skorpionide peale ja vaenlase k 20Ometi ärge r

21Selsamal tunnil Ta r 22K

23Ja Ta pöördus jüngrite poole eriti ning ütles: „ 24Sest Ma ütlen teile, et palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ja ei ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ja ei ole kuulnud!”

25Ja vaata, keegi käsutundja astus esile, kiusas Teda ja ütles: „ 26Aga Tema ütles talle: „Mis on käsu 27Tema vastas ning ütles: „Armasta Issandat, oma Jumalat, k 28Aga Ta ütles temale: „Sa oled 29Tema aga tahtis iseennast

30Aga vastates Jeesus ütles: „Ūks inimene läks Jeruusalemast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope annud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. 31Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed mööda alla ja nägi teda ning läks mööda. 32N 33Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juure; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks. 34Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale 35Ja teisel hommikul ära minnes v 36Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud röövlite kätte?” 37Aga tema ütles: „See, kes tema peale halastas!” Siis ütles Jeesus temale: „Mine ja tee sina n

38Aga kui nad rändasid, läks Ta ühte alevisse. Ent üks naine, Marta nimi, v 39Ja temal oli 40Marta aga tegi tegemist mitmesuguse talitusega. Ta tuli sinna ja ütles: „Issand, kas Sa ei hooli sellest, et mu 41Aga Issand vastas ning ütles talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja teed enesele tüli paljude asjadega; 42kuid tarvis on vähe,