Estonian: Genesis and NT 1Ja variserid ja m 2ja nähes m 3sest variserid ja ükski juut ei söö enne, kui nad on hoolsasti käsi pesnud, nii pidades esivanemate pärimust; 4ka turult tulles ei söö nad muidu kui et nad endid enne pesevad; ja palju muid asju on, mida nad on v 5küsisid Temalt variserid ja kirjatundjad: „Miks Sinu jüngrid ei ela vanemate pärimuse järele, vaid söövad leiba ebapühade kätega?” 6Aga Ta ütles neile: „Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, n 7ilmaaegu nad teenivad Mind, 8Sest hüljates Jumala käsu, te peate inimeste pärimust!” 9Ja Ta ütles neile: „Ilus küll! Te heidate Jumala käsu k 10Sest Mooses ütles: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa v 11Teie aga ütlete: Kui inimene ütleb oma isale v 12siis te ei lase teda enam ühtki head teha oma isale ega emale 13ja teete n 14Ja Ta kutsus jälle k 15Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse ei v Kui kellelgi k 17Ja kui Ta rahva juurest oli läinud ühte majasse, küsisid Ta jüngrid Temalt selle tähendamiss 18Ja ta ütles neile: „Kas teiegi olete m 19Sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid k 20Ja Ta ütles: „Mis inimesest välja läheb, see rüvetab inimest. 21Sest seestpoolt, inimeste südamest, lähtuvad kurjad m 22abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm, Jumala pilkamine, k 23K 24Ja Ta t 25Sest üks naine, kelle tütrekesel oli rüve vaim, oli Temast kohe kuulda saanud ja tuli ning heitis ta jalge ette maha. 26See naine oli kreeklane, sündimise poolest Sürofoiniikia inimene. Ja see palus Teda, et Ta ajaks kurja vaimu välja ta tütrest. 27Siis ütles Jeesus temale: „Lase esmalt laste k 28Ent naine kostis ja ütles Temale: „Jah, Issand, aga koerukesed laua all söövad laste raasukesi!” 29Siis Ta ütles naisele: „Selle s 30Ja naine läks koju ja leidis tütre voodis magavat ning kurja vaimu lahkunud olevat. 31Ja kui Ta jälle välja läks Tüürose aladelt, tuli Ta Siidoni kaudu Galilea mere ääre Dekapoli alade keskkohale. 32Ja Ta juure toodi kurt, kellel oli kidakeel, ja paluti Teda, et Ta paneks Oma käe tema peale. 33Siis Ta v 34vaatas üles taevasse, ohkas ja ütles talle: „Effataa!”, see on: Mine lahti! 35Ja tema k 36Ja Ta keelas neid seda ühelegi rääkimast. Aga mida enam Ta neid keelas, seda enam nad kuulutasid seda. 37Ja inimesed hämmastusid üliväga ja ütlesid: „K |