1Pärast seda aega rändas Tema linnast linna ja külast külla ning jutlustas ja kuulutas Evangeeliumi Jumala Riigist. Ja need kaksteistkümmend olid Temaga, 2ja m 3ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusa naine, ja Susanna ja palju muid, kes Teda toetasid oma varaga.

4Aga kui palju rahvast kogunes ja k 5„Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre ja tallati ära, ja taeva linnud s 6Ja muist kukkus kaljule. Ja kui see tärkas, kuivas see ära, sest sellel ei olnud niiskust. 7Ja muist kukkus ohakate keskele, ja ohakad kasvasid ühtlasi üles ja lämmatasid selle. 8Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas, kandis see sajakordse vilja.” Seda üteldes Ta hüüdis: „Kellel k

9Siis küsisid Tema jüngrid Temalt, mida see tähendamiss 10Tema ütles: „Teile on antud m

11Ent tähendamiss 12Teeäärsed on need, kes kuulevad; pärast tuleb kurat ja v 13Kaljupealsed on need, kes kuuldes s 14Mis ohakate sekka kukkus, need on need, kes kuulevad ja lähevad ära ning lämbuvad muredest ja rikkusest ja elu l 15Aga mis on heas maas, on need, kes s

16Ūkski, kes süütab küünla, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle küünlajalale, et sissetulijad näeksid valgust. 17Sest midagi ei ole varjul, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi salajas, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks. 18Katsuge siis, kuidas te kuulete; sest kellel iganes on, sellele antakse, ja kellel iganes ei ole, sellelt v

19Aga Tema juure tulid Ta ema ja vennad ega v 20Ja Temale teatati: „Sinu Ema ja Su vennad seisavad 21Aga Ta kostis ning ütles neile: „Minu Ema ja Mu vennad on need, kes Jumala s

22Ja ühel päeval astusid Tema ja Ta jüngrid paati, ja Ta ütles neile: „Lähme teisele poole järve!” Ja nad s 23Ja kui nad paadiga purjetasid, uinus Ta magama. Siis t 24Siis nad tulid Tema juure, äratasid Ta üles ja ütlesid: „ 25Aga Tema ütles neile: „Kus on teie usk?” Ent nad kartsid ja imestasid ning ütlesid üksteisele: „Kes see

26Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastas. 27Aga kui Tema astus maale, tuli linnast Talle vastu mees, kelle sees oli kurje vaime; ja ta ei olnud ammust ajast kuube selga pannud ega asunud majas, vaid surnuhaudades. 28Jeesust nähes ta hakkas karjuma, heitis Tema ette maha ning ütles suure häälega: „Mis on mul tegemist Sinuga, 29Sest Ta käskis rüvedat vaimu väljuda inimesest. See oli teda juba kaua aega vaevanud, ja teda oli ahelatega seotud ja peetud jalgrau’us, aga ta oli rauad katki kiskunud ja kuri vaim oli teda ajanud k 30Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Tema vastas: „Leegion!” Sest palju kurje vaime oli läinud tema sisse. 31Ja need palusid Teda, et Ta neid ei käsiks minna ära p

32Aga seal oli suur seakari mäel söömas. Ja nad palusid Teda, et Ta neid lubaks minna nende sisse. Ja Ta andis neile loa. 33Aga kui kurjad vaimud olid inimesest väljunud, läksid nad sigade sisse, ja seakari kukutas enese ülepeakaela kaldalt järve ning uppus.

34Kui karjatsejad nägid, mis sündis, p 35 36Siis jutustasid neile need, kes olid näinud, kuidas seestunu oli terveks saanud. 37Ja kogu rahvahulk gerasalaste maa ümbruskonnast palus Teda, et Ta läheks ära nende juurest. Sest suur hirm oli neid vallanud. Tema aga astus paati ja pöördus tagasi. 38Aga mees, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, palus Teda, et ta v 39„Mine tagasi koju ja jutusta, mis suuri asju Jumal sulle on teinud!” Ja ta läks ära ja kuulutas mööda kogu linna, kui suuri asju Jeesus temale oli teinud.

40Aga kui Jeesus tagasi tuli, v 41Ja vaata, siis tuli mees, Jairus nimi, ja see oli kogudusekoja ülem; ja ta heitis Jeesuse jalge ette ning palus Teda tulla enese kotta. 42Sest tal oli ainus tütar, kaksteistkümmend aastat vana, ja see oli suremas. Aga Tema sinna minnes tungis rahvas Temale peale.

43Ja keegi naine, kes oli kaksteistkümmend aastat p 44tuli Tema selja taha ja puudutas Ta kuue palistust, ja sedamaid lakkas ta verejooks. 45Ja Jeesus ütles: „Kes puudutas Mind?” Aga kui k 46Kuid Jeesus ütles: „Keegi puudutas Mind, sest Ma tundsin väe Enesest välja minevat!” 47Kui nüüd naine nägi, et ta ei olnud varjule jäänud, tuli ta värisedes ja heitis Tema ette maha ja teatas Temale k 48Siis Ta ütles naisele: „Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!”

49Kui Tema alles rääkis, tuli kogudusekoja ülema perest keegi ning ütles: „Su tütar on surnud, ära tülita enam 50Aga seda kuuldes vastas Jeesus temale: „Ara karda, usu vaid, siis ta saab abi!” 51Kui Ta siis j 52Ja k 53Ja nad naersid Teda, teades, et lapsuke on surnud. 54Ent Tema haaras lapse käest kinni ja ütles hüüdes: „Tütarlaps, t 55Ja tema vaim tuli tagasi, ja ta t 56Ja tütarlapse vanemad kohkusid; aga Tema keelas neid ühelegi rääkimast seda, mis oli sündinud.