1Kui Ta k

2Ja ühe s 3Aga kui ta Jeesusest kuulis, läkitas ta juutide vanemad Tema juure ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks tema sulase terveks. 4Kui need saabusid Jeesuse juure, palusid nad Teda üliväga ning ütlesid: „Ta on seda väärt, et Sa temale seda teed; 5sest ta armastab meie rahvast ja tema on meile ehitanud kogudusekoja.” 6Jeesus läks nendega. Aga kui ta enam ei olnud majast kaugel, läkitas pealik oma s 7Sellepärast ei ole mina ennast arvanud väärt tulema Sinu juure, vaid ütle aga s 8 9Kui Jeesus seda kuulis imetles Ta teda ja pöördudes rahva poole, kes järel käis, ütles Ta: „Ma ütlen teile, ei ole ma Iisraelistki leidnud nii suurt usku!” 10Ja kui need, kes olid läkitatud, jälle koju said, leidsid nad sulase terve olevat.

11Järgmisel päeval läks Ta linna, mida hüütakse Nainiks, ja Temaga ühes läksid Tema jüngrid ja palju rahvast. 12Kui Ta linna värava ligi j 13Ja kui Issand teda nägi, oli tal väga hale meel temast ja ütles talle: „Ära nuta!” 14Ja ta astus ligi ja puudutas puusärki; aga kandjad jäid seisma. Ja Ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, t 15Ja surnu t 16Aga neid k 17Ja see jutt Temast levis kogu Juudamaale ja k

18Ja seda k 19ja läkitas nad Issanda juure küsima: „Kas oled Sina See, Kes tuleb, v 20Aga kui mehed Tema juure j 21Ent samal tunnil Ta tegi paljud terveks t 22Ja Ta vastas ning ütles neile: „Minge ja kuulutage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutumad käivad, pidalit 23ja

24Aga kui Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Ta rahvale rääkima Johannesest: „Mida te olete läinud välja k 25V 26V

27Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina läkitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees!

28Mina ütlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes, aga väikseim Jumala Riigis on suurem temast!” 29Ja k 30Variserid ja käsutundjad aga tegid tühjaks Jumala tahte eneste kohta ega lasknud teda endid ristida.

31„Kellega Ma siis v 32Nad on laste sarnased, kes turul istuvad ja üksteisele hüüavad n 33Sest Ristija Johannes on tulnud, ja ta ei söönud leiba ega joonud viina; ja te ütlete: Temal on kuri vaim! 34Inimese Poeg on tulnud, ja ta sööb ja joob, ja te ütlete: Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste s 35Ometi m

36Aga keegi variseridest palus Teda enesega leiba v 37Ja vaata, selles linnas oli naine, kes oli patune. Kui see teada sai, et Ta istub lauas variseri kojas, t 38ja astus nuttes Tema taha ta jalgade juure ja hakkas Tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles Tema jalgu ning v 39Aga kui variser, kes Teda oli kutsunud, seda nägi, m

40 41„Ūhel rahalaenajal oli kaks v 42Aga kui neil ei olnud maksta, kinkis ta m 43Siimon vastas ning ütles: „Ma arvan see, kellele ta rohkem kinkis.” Tema ütles temale: „Sa otsustasid 44Ja pöördudes naise poole, ütles Ta Siimonale: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majasse, sa ei annud vett Mu jalgade tarvis, tema aga on pisaratega Mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud. 45Sa ei annud Mulle suud; tema aga ei ole sellest ajast, kui ta sisse tuli, lakanud Minu jalgadele suud andmast. 46Sa ei v 47Sellepärast, ütlen Ma sulle, on tema rohked patud andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele pisut andeks antakse, see armastab pisut!” 48Ja Ta ütles naisele: „Sinu patud on sulle andeks antud!” 49Siis need, kes Temaga lauas istusid, hakkasid iseeneses m 50Aga Tema ütles naisele: „Sinu usk on sind aidanud; mine rahuga!”